Lasnamägi on selline huvitav koht. Kõik need viimased aastat on Lasnamäe suutnud mind hämmastada. Näiteks need sillapeal õlut joovat onud, kes kommenteerivad... et "vot, Estonskie devotški..." või tädi, kes eelmisel uuel aastal mulle kaela hüppas ja soovis s'novõm godam.
See on nagu hoopis teistmoodi maailm. Siin on väikesed kaubanduskeskused, kust saab osta kohukesi, mis süüa ei kõlba ja võiga kooki. Samas saab ka piima ainult 39 eurosendi eest.
Enne uut aastat tekkis mul vastupandamatu tahe osta ajakirja Go Reisiajakiri. Otsisin Maximast, Grossi toidupoest, suurest ajakirjapoest, R-kioskist ja veel paarist kohast. No lihtsalt ei ole. Olid tädid, kes ostsid neid suuri punaste roosidega kuldseid kaarte, olid onud kes nõudsid komsomolskava pravdat. Üks tädi soovitas isegi soravas vene aktsendiga eesti keeles ületee asuvat poodi. Aga ühtegi eestikeelset ajakirja mul peale nädalalehe leida ei õnnestunud.
Samas märkasin huvitavaid koosluseid. Tädi müüs keset tänavat hapukapsast ja pohli. Korraga saabus väike kaubik, lükkas luugi lahti ja letile ilmusid väiksed kuldsed inglid ja jõuluvanad. Ostjaid kogunes hetkega terve parv auto ümber.
Natukene maad edasi lükkas auto tagumise ukse lahti kalakaupmees - kuidas oleks värske kalaga kassile?
Poe ees sularahaautomaadi ees torkas silma pikk looklev järjekord, vähemalt 20 inimest. Tädid seisid oma uhkete kübarate ja karusnahksete kasukatega, et kasutada viimseid hetki eesti kroonide sularahaautomaadist eemaldamiseks.
Lillepood ja viinapood olid ühtemoodi täitnud nahktagides meeskodanikega.
Tegelikult on Lasnamäe lahe, mulle täitsa meeldib. Kõnnin mööda Bulgaaria kosmeetikapoest Bulgaaria Roos ja sean sammud bussipeatuse poole, et sõita 2 peatust suure Rimi juurde. Sealt saan ka lõpuks oma ajakirja.
See on nagu hoopis teistmoodi maailm. Siin on väikesed kaubanduskeskused, kust saab osta kohukesi, mis süüa ei kõlba ja võiga kooki. Samas saab ka piima ainult 39 eurosendi eest.
Enne uut aastat tekkis mul vastupandamatu tahe osta ajakirja Go Reisiajakiri. Otsisin Maximast, Grossi toidupoest, suurest ajakirjapoest, R-kioskist ja veel paarist kohast. No lihtsalt ei ole. Olid tädid, kes ostsid neid suuri punaste roosidega kuldseid kaarte, olid onud kes nõudsid komsomolskava pravdat. Üks tädi soovitas isegi soravas vene aktsendiga eesti keeles ületee asuvat poodi. Aga ühtegi eestikeelset ajakirja mul peale nädalalehe leida ei õnnestunud.
Samas märkasin huvitavaid koosluseid. Tädi müüs keset tänavat hapukapsast ja pohli. Korraga saabus väike kaubik, lükkas luugi lahti ja letile ilmusid väiksed kuldsed inglid ja jõuluvanad. Ostjaid kogunes hetkega terve parv auto ümber.
Natukene maad edasi lükkas auto tagumise ukse lahti kalakaupmees - kuidas oleks värske kalaga kassile?
Poe ees sularahaautomaadi ees torkas silma pikk looklev järjekord, vähemalt 20 inimest. Tädid seisid oma uhkete kübarate ja karusnahksete kasukatega, et kasutada viimseid hetki eesti kroonide sularahaautomaadist eemaldamiseks.
Lillepood ja viinapood olid ühtemoodi täitnud nahktagides meeskodanikega.
Tegelikult on Lasnamäe lahe, mulle täitsa meeldib. Kõnnin mööda Bulgaaria kosmeetikapoest Bulgaaria Roos ja sean sammud bussipeatuse poole, et sõita 2 peatust suure Rimi juurde. Sealt saan ka lõpuks oma ajakirja.
