Ära Kariibi rannikult ....

Viimastel päevadel ma ei viitsinud absoluutselt midagi teha, piisas Kariibi merest, päikest ja heast söögist. Käisin iga päev rannas, sõin mereande ja õhtul sai väljas ka käidud. 

Rannas käisin korra paadiga, aga üldiselt jala. Annab suurema vabaduse valida oma mineku ja tuleku aegu, ilma ootamata. Ainult korra tundus, et keegi nagu jälitaks mind, kuid siis ma ootasin natukene avalikus kohas ning läksin siis, kui teised inimesed ka tulid. 

Traditsiooniliseks hommikusöögiks sai smuuti, ja päeva põhiroaks midagi merest - ühest roast päevaks oli küll ja veel :)

Õhtuti tšillisime hostelirahvaga, teinekord juues üleval katusebaaris õlut või siis all rannikul daiquirisid ja pina coladasid. Reedel läksime suurema seltskonnaga välja ja uurisime teist klubi Tagangas (mitte Sensationit), mis asus natukene keskusest eemal. Muusika oli natukene parem kui Sensationis, kuid siiski natukene liiga üheülbaline. Imelikult kombel on kohalike üheks lemmikuks Redd's, mis minu teada on Poola õlu. Või vähemalt ainus koht, kus ma seda mujal müügil näinud olen. Ja baaris oli palju iirlasi. Nad ei jäta mind endiselt rahule jalgpalli osas.... :)

Tagasiteel tuli meiega kaasa kassipoeg. Lasime ta hostelisse sisse ja hommikul arvas perenaine, et see on tema kassi poeg. Ilmselt sellil vedas ja ta võibki sinna elama jääda :)

Samas, mis on Tagangas natukene õõnestav, et loomadest väga ei hoolita... näiteks nägin nii surnud kassi laipa kui surnud kutsikat vedelemas keset teed prügi vahel. Kedagi ei huvita. 

Eile kohtasin juhuslikult kolme eestlast söögikohas - ka neil oli plaan Medellini minna, seega leppisime kokku, et võtame koos takso Santa Martasse. Kotti kokku pakkida oli tüütu, Taganga oli juba nii omaks saanud. 

Takso suutis meid kuidagi kohale viia (vaatamata ragisevale käigukastile ja aknate avatusele)  ning peagi olimegi Santa Marta bussijaamas. Buss jäi alguses ainult 15 minutit hiljaks ning varsti olime teel Medellini. Bussis näidati juba kolmandat korda "Unstoppable" -t ning peagi oli ka päike loojas. Hommikul läks valgeks enne kuut ja vaated olid kenad, kokkuvõttes jäi buss ainult 2 tundi hiljaks (kokku 18 tundi sõitu), nii et hea diil 90 000 raha eest. 

Medellinis võtsime takso Musta Lamba hostelisse ja registreerisime ennast sisse. Mul on Medellini jaoks plaanis ainult 1 päev, seega asusin kohe linna uurima. Hostel asub küllaltki mugavas kohas, kust vaid viie minuti kaugusel asub metroopeatus. Esimeseks plaaniks võtsin külastada loodusparki, kuhu saab köisraudteega; alguses tuleb minna lühem ots Santo Domingosse (1500) ja sealt edasi võtta järgmine köisraudtee (3500). Alguses on lummavad vaated linnale ja aguleid näeb väga lähedalt. Seejärel jõuab köisraudtee mäe otsa ja sõidab edasi metsa sees (päris äge kogemus). Kohale jõudes sai minna bussiga edasi järgmisse kohta, kui soovi oli (üks koht maksis 6000 ja teine 25000), kus sai teha igasugu tegevusi, nagu näiteks canopy (rada puude tipus) ja ratsutamine. Mul ei olnud väga palju aega, seega valisin giidiga matka lähiümbruses (tasuta). Tore matkamine oli, aga töötu seltskond (aeglased kolumbialased) ja info oli ainult hispaania keelne. Piinasin ise ka natukene giidi ja sain lisainfot inglise keeles. Muidu maastik oli küllaltki Eesti sarnane, vähemalt meenutas seda, kuigi puud olid teised.

Tagasi alla jõudes sõitsin metrooga kesklinna ja vaatasin üle Botero skulptuurid kesklinnas, minu meelest on ta palju parem skulptor kui maalija :) Kesklinn tundus selline igav olevat, seega suundusin tagasi hosteli lähedusse. Külastasin esimest korda korralikku supermarketit - Exito - kus oli tõesti suur valik - nagu Hispaanis või Prantsusmaal. Panin asjad hostelisse ära ja suundusin uuele retkele - leida korralik pangaautomaat. Eesmärgi täitis taaskord suurepäraselt Citybank, ms tundub olevat üks nendest asjalikest pankadest, mis aktsepteerib ka SEB pangakaarti.

Täna ma ei ole viitsinud rohkem midagi teha, bussis loksumine annab ikka ennast tunda. Võtsin parem Uruguai veini (sest Tšiili ja Argentiina veinind on alates 20 eurot need, mis meil viiega saab) ja kohalikus Kolumbia veinis ujus igasugu staffi (ei tekitanud isu).

Praegu istun hostelis, ajan teiste matkalistega juttu. Üks tüdruk just kirjeldas, kuidas Bogotas kell 9 hommikul teda selja tagant rünnati, suu kinni suruti ja ta kukkus maha. Taheti ta kott ära rebida, aga ta ei andnud järele. Kott jäi alles. Samuti rööviti ühe teise matkalise sõber ära Cartagenas, kui ta võttis takso. Takso esimene iste oli alguses maas, kuid korraga hüppas sealt välja püssiga mees ja vaest turisti sõidutati ühe pangaautomaadi juurest teise juurde kuni raha kaardil otsa lõppes. Siis visati ta äärelinnas maha. Seega hirmulugusid ikka jätkub :) Parem jah, sõita ikka bussiga kui võtta takso... kuuldavasti kurikaelad röövivad tavaliselt takso (alati ametliku) ja siis tagastavad selle peale kuritegu.

Homme lähen Manizales'isse, sealt tahaks ülehomme teha Los Nevadose ühe päevase tuuri, mis sisaldab 5000 meetri kõrguse vulkaani otsa ronimist.