Villa De Leyva

Kahest päevast Bogotas oli küll ja veel, eriti arvestades, et tegu on ikkagi küllaltki jaheda kohaga. See ei tähenda, et järgmine koht oleks väga soojem olnud. Selleks oli Villa De Leyva, üks maalilisemaid mägilinnakesi Kolumbias. Tegu on sellise laheda kohaga, mis on säilinud koloniaalstiilis, asutatud hispaanlaste poolt 1572. aastal. Linnas elab umbes sama palju inimesi kui Elvas ja kõik majad on säilinud või vastavalt stiilile renoveeritud - valged majad ja rohelised aknad ja uksed. Väga armas.

Villa De Leyvasse jõudmine võtab aega umbes 5 tundi, kui arvestada ka Bogotast välja saamine. Mina kasutasin kõige lihtsamat moodust: võtsin Transmillienumi bussi Carrera 15 (?) -lt numbriga B14 ja sõitsin lõpp-peatusesse Porta De Norte-sse. Sealt saab aga kohe võtta otsebussi Villa De Leyvasse, busse väljub pidevalt ja koguaeg (mitte nagu bussijaamast, kust kuuldavasti läheb ainult kaks bussi). Transmillenium on selline transpordivõrgustik, kus bussid on numbritega, käivad täpselt ning bussis on tablood, kus saab peatusi vaadata. Väga modernne.

Vaade bussiaknast teel Villa De Leyvasse

Pilet Villa De Leyvasse maksis 20 000 ehk umbes 9 eurot. Selle nelja tunni kohta päris ok hind, kuigi kilomeetreid on ainult 207. Vahepeal sadas hullu padukat, tekkis kahtlus, et kas igal pool sajab. Kohapeal igal juhul ei sadanud, vaid oli tõsiselt palav - kampsun kadus kus see ja teine ja koti tirimine tõi higipisara silma.

Bussijaama lähistel

Bussijaam oli kolme bloki kaugusel kesklinnast, 2 minutit jalutada. Tegu oli tõeliselt idüllise vaatepildiga. Muide linn on kuulus selle poolest, et seal filmiti Zorro seebikas, mida näidati ka Eestis. Kahjuks hetkel Zorrot kodus ei olnud, seega asusin endale majutuskohta otsima. Valikuks osutus Renacar, seljakotimatkajate sihtkoht number üks.

Kuuldavasti vabu kohti ei pidanud olema, aga näe, minu jaoks oli. Dorm koht maksis 15000 kohalikku, ehk umbes 6-7 eurot.

Grill-tšill ala hosteli juures

Otsustasin esimese plaaniga minna matkama, sest külalistemaja tagant läks mäkke üles umbes 2 tunnine matkarada, kus pidid ilusad vaated olema. Nii kui ma majast välja sain, tuli mul plaane muuta. Mägede kohalt lähenes kuri must äikesepilv ja teatavasti vihmaga mägedes ei ole lahe.

Kuri äike

Seega läksin alla linna (külalistemaja on umbes 15 minuti kaugsel keskväljakust). Esimese hooga asusin otsima rahavahetuskohta, mida ma kuidagi leida ei suutnud. Selgus, et seda enam ei ole :) Pangaautomaatist ei õnnestunud ka välja võtta, küsis mingeid imelikke kaheksa kohalisi koode. Seejärel asusin otsima mitteametlikku kohta, mille leidsin kahtlasest nukatagusest just hetkel, kui hakkas paduvihma sadama. Jooksin tagasi keskväljakule, lõin varba veriseks ja hüppasin suvalisse restorani, et süüa lõunat.

Lasanje oli suhteliselt kohutav, eriti arvestades soolast hinda (20 000). Õnneks kohtasin peale sööki tuttavaid rändureid majutuskohast ning võtsime kohalikus pood-pubis paar õlut. Tagasi mäkke minnes hakkas uuesti sadama ning kiirustasime ruttu üles.

Õhtuseks plaaniks oli õlu, grill ja niisama tšillimine. Tegelikult sellest grillist suuremat asja ei saanud, sest liha oli imelik ja lõke väike, aga minu jaoks polnud väga viga, sest olin juba söönud.

Hiljem läksime linna, jõime rummi ja külastasime väikseid baare keskväljakul.

Suutsin veenda üht ameeriklast, kes oli ka nõus tulema ratsamatkale (mitmele on hind odavam kui ühele) järgmisel päeval.

Järgmisel hommikul viis takso meid alla linna, rantšosse ning kohe hüppasimegi hobuste selga. Minu oma oli natukene tõrges, aga muidu tore sell. Kaasa tuli giid ning ratsutasime ringi ümbruskonna mägedes. Vaated olid ilusad ning vahepeal sai lausa galoppida. Retk kestis kolm ja pool tundi koos väikese pausiga (hinnaks 46 000 kohalikke ehk 20 eurot). Soovitan kõigile :)

Tagasi kesklinna jõudes sai lõpuks raha vahetatud mobiiliäris bussijaama lähedal :) Vastu võeti ainult dollareid, sest dollarid on päris raha (euro ei ole).

Laupäeviti on linna taga turg, sealt ostsin arbuusi ja hiinalaterna vilju. Puuvili on Kolumbias kohalik, värske ja maitsev.

See on kohalik limonaad :)

Pärastlõunal hakkasid jälle äikesepilved kogunema, seega tuli kähku ära osta vajalik, süüa ära üks tilkuv jäätis ja rutata tagasi mäkke.

Õhtul on linnas kontsert, homme lähen mäkke matkama ja siis edasi San Gili :)